Tasakaalus tulemuskaart

Kliendi vajadus

Seda meetodit on otstarbekas rakendada siis, kui:

  • organisatsioonil on paljud näitajad head, kuid kasum madal;
  • kliendid ei soovi kaupu osta isegi soodsate hindade juures;
  • juhid ei tunneta vajadust kasutada tavapäraseid minevikuandmetel põhinevaid raporteid;
  • juhid kulutavad palju aega mõõdikute sisu ja vajalikkuse üle vaidlemisele;
  • organisatsioonil on plaanis teha põhjalik strateegia muutus või reorganiseerimine;
  • organisatsioon on aastaid kasutanud samu mõõdikuid või mõõdikud puuduvad üldse;
  • töötajate isiklikud mõõdikud puuduvad või pole seotud organisatsiooni üldeesmärkidega.

Tasakaalus tulemuskaardi meetodi sisu


Tasakaalus tulemuskaart on organisatsiooni poolt kehtestatud tasakaalustatud mõõdikute süsteem. Seda kasutatakse eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja strateegia rakendamiseks kõikidel juhtimistasanditel. Tasakaalus tulemuskaardi aluseks on organisatsiooni põhiliste eesmärkide vaheliste põhjus-tagajärg seoste leidmine ühtse visiooni saavutamiseks. Klassikaline tasakaalus tulemuskaart jagab strateegiast tulenevate eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused neljaks tasakaalustatud valdkonnaks.

  • Finantsid • mida ootavad meilt omanikud ja rahastajad?
  • Kliendid • millist toodet/teenust ootavad meilt sise- ja väliskliendid?
  • Sisemised äriprotsessid • mida peame tegema hästi, et huvipoolte ootusi ja vajadusi rahuldada?
  • Õppimine ja areng • mis valdkondades peaksime arenema, et säilitada oma eelised konkurentide ees?

Väärtus kliendile
Meetodi abil mõõdetakse eesmärkide saavutamist või mahajäämust ja selgitatakse välja teistest nõrgemad näitajad või valdkonnad ning neid mõjutavad tegevused. Tasakaalus tulemuskaardi põhieelis seisneb selles, et juhid saavad otsustamiseks vajaliku info kokkulepitud sagedusega või reaalajas. Kasu meetodist tekib järgmiselt:

  • kasvab töötajate teadlikkus organisatsiooni kui terviku eesmärkidest ja suundadest, mis loob eelduse ühiselt kokkulepitud eesmärkide saavutamisele;
  • luuakse alus pidevale sisemiste ja väliste tegurite analüüsimisele;
  • juhtidele võimaldatakse asendada arvamusel põhinevad otsused faktidel põhinevatega;
  • luuakse alus organisatsiooni regulaarsele arendustegevusele, tagasiside saamisele ja õppimisele.

Majandusharu kogemus

  • Elektroonikatööstus
  • Jaekaubandus
  • Rahandus