Protsessijuhtimine

Kliendi vajadus

Enamlevinud põhjused protsessijuhtimisega tegelemiseks:

  • vajadus suurendada organisatsiooni tootlikkust, sest uusi töötajaid on raske leida ja palgad kasvavad kiiresti
  • töötajad ei tea oma täpseid tööülesandeid
  • töötajad lahendavad sarnaseid olukordi erinevalt
  • kliendid ei ole rahul toodete või teenustega
  • kommunikatsiooniprobleemid erinevate üksuste vahel
  • töötajate lisandumisel on talle raske vastutust delegeerida
  • ISO 9001 või IT projekti rakendamine

Kui mõni suurepärane äriprotsess nõuab radikaalset ümberhindamist, siis on sobiv kasutada äriprotsesside ümberkujundamist (business process re-engineering). Edukad äriprotsesside ümberkujundajad on kliendirahulolu ja tootlikkust suutnud lühikese ajaga väga olulisel määral parendada.

Äriprotsesside analüüsi ja ümberkujundamise sisu:

  • Äritegevuse protsesside kaardistamine ja struktureerimine.
  • Protsesside analüüs, parendamine ja ümberkorraldamine. Protsesside parendamiseks kasutatakse innovaatilist ja loovat lähenemist. Peale täiustamisideede kogumist kujundatakse protsessi uus ülesehitus.
  • Protsesside süstemaatiline juhtimine • koos protsessi haldajaga lahendatakse tekkinud probleemid. Rajatakse meetodid iga protsessi võimekuse ja efektiivsuse mõõtmiseks ja teostatakse need mõõtmised. Tulemused analüüsitakse süstemaatiliselt. Seejärel planeeritakse ja viiakse ellu parendustegevused.

Väärtus kliendile


1. Kliendi ootuste täitmine –

  • põhi- ja lisateenuste kvaliteedi parandamine;
  • kliendi nõuetele vastavate toodete/teenuste pakkumine;
  • tõhusad protsessid – pole kliendikaebusi.

2. Ressursi efektiivne kasutamine –

  • vähendab tulututest tegevustest põhjustatud kulusid – need võivad moodustada 20-40% organisatsiooni käibest;
  • selge ülevaade tegevuste ja kulude omavahelistest seostest;
  • teeb nähtavaks nii head protsessid kui parendusvõimalused.

3. Tekivad muutused organisatsiooni kultuuris –

  • areneb töötajate kliendileorienteeritud käitumine;
  • töötajad teavad oma tööülesandeid;
  • vähenevad kommunikatsiooniprobleemid.

Majandusharu kogemus
Avalik sektor (ministeerium, amet), ehitus, finants, jaekaubandus, haridus, hotellid, omavalitsus, teenindus, tervishoid, toiduainetööstus, transport, tööstus